UGALA TEATRIHOONE REKONSTRUEERIMISTÖÖD
Renoveerimise käigus läbis teatrimaja suured muudatused: lammutati ja laoti uuesti Ugala tunnusmärgiks saanud punasest tellisest fassaad; ehitati ümber väike saal, millest on tänaseks saanud kaasaegsete tehniliste võimalustega 180kohaline black box tüüpi saal; suures saalis saab publik nüüdsest istet võtta teatraalselt punastel toolidel; juurde on tekkinud kaks uut saali – keldri- ja kammersaal.
Põhjaliku uuenduse tegi läbi ka Ugala teatri tehnopark, mille tulemusel on Viljandi teatris nüüd Euroopa tasemel heli-, valgus- ja videotehnika. Teater sai endale ka uue pöördlava. Lavaseadmete ehitust teostas Hollandi firma Trekwerk.
Palju on teatrimajas ka varasemast tuttavat. Ugala teatrimaja on üks väheseid teatrimaju, mis on kuulutatud muinsuskaitsealuseks ehitiseks. Originaallahendusi silmas pidades on peatselt avatavas teatrimajas valminud interjöörid, mille elementides on jäädud truuks 80ndatele omastele värvidele ja disainile. Oma kuju on säilitanud publiku jalutusruumi laes kõrguvad valgustid ehk nö „pilved“. Värskenduse läbinud majas taastati ka kogu kohviku sisustus, sh 80ndatele nii omased konjakitoolid.
Ligi 10 000 m2 kogupinnaga Eesti üks suuremaid teatrikomplekse kasvas renoveerimise käigus veelgi suuremaks – kui varasemalt oli publikule avatud kaks korrust, siis nüüdsest saab teatrikülastaja liikuda kolme korruse vahel. Uuenenud teatrimaja publikuruumid laienesid ehituse käigus keldrikorrusele, kus tegutseb keldrikohvik, paikneb keldrisaal, Ugala Teatrikohviku köök, kostüümi- ja rekvisiidilaod ning tehnilised ruumid. Ugala saalid mahutavad kuni 800 inimest, mis lubab Viljandi teatrimajas korraldada lisaks etendustegevusele ka konverentse ning erisündmusi.
1981. aastast pärineva hoone arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Irina Raud ja Inga Orav, sisekujunduse autor on Mait Summatavet. Samad arhitektid koostasid ka rekonstrueerimisprojekti, mille alusel uuendustöid läbi viidi.
Välifotod: Katre Sulane
Sisefotod: Meeli Küttim
