ÜHISTU JA EHITUSKONSULTATSIOONI ETTEVÕTTE KOOSTÖÖ KASULIKKUSEST

Kui ühistu on otsustanud ette võtta mõne mahukama töö, siis kust alustada ja kelle abiga seda teha? Vastuseid aitab leida Tarmo Needo, Sweco EST OÜ.

Millega teie ettevõte tegeleb?

Sweco EST OÜ on tegutsenud ehitusvaldkonnas pea 18 aastat ja põhitegevusena pakume omanikujärelevalvet ja tehnilise konsultandi teenust, koostame ehitusprojektide ekspertiise ja ehitiste auditeid ning korraldame projekteerimis-, ja ehitushankeid. Suured konsultatsiooniettevõtted nagu Sweco EST OÜ suudavad palgal hoida laia spektrit ehitusvaldkonna spetsiliste ja kindlustada ühistu seljatagust igas rekonstrueerimiseks vajaminevas valdkonnas. Meie ettevõttes töötavad üldehitus-, elektri-, kütte-, ventilatsiooni-, veevarustus-, ning kanalisatsioonitööde insenerid. Lisaks on mitmeid projektijuhid läbinud SA KredExi tehnilise konsultandi pädevuskoolituse.

Korterelamute rekonstrueerimisprojektide läbiviimisel on meil Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti piirkonnajuhid, kes on korterelamute projektidega rohkem seotud ning kohaliku eluga kursis, tunnevad sealseid ehitajaid, projekteerijaid ja teisi spetsialiste ning oskavad parimat nõu anda.

Oleme viimaste aastate jooksul osalenud tehnilise konsultandina ning omanikujärelevalve teostajana üle 30 kortermaja rekonstrueerimisprojektis.

Kui tihti tellib ühistu teie käest korraga nii tehnilist konsultatsiooni kui ka omanikujärelevalvet? 

Seda on väga erinevalt tehtud.  Näiteks Viljandi linna objektidel oleme teostanud  ainult omanikujärelevalvet. Meil on tekkinud mitme tehnilise konsultandiga usaldusväärne suhe ja meid kutsutakse osalema üha uutesse projektidesse omanikujärelevalve teenust pakkuma. Samas Harjumaa objektidel oleme  osutanud tehnilist konsultatsiooniteenust, teinud projekteerimishanke, ehitushanke ja siis hiljem ka järelevalvet teostanud.

Eelmise aasta septembris peatati KredExi taotlusvoor, mis nüüd edasi?

Hetkel ongi teistmoodi olukord varasemast. Eelmise aasta septembriga peatati KredEx-ist toetuste taotlemine, kuna eelarveperioodi vahendid aastani 2020 olid selleks hetkeks taotlustega kaetud. Kelle taotlus rahuldati, neil on projekt praegu ekspertiisis ning nüüd hakatakse riburadamisi neid projekte ellu viima. Uusi taotlusi praegu üldse eriti palju kokku ei panda ja riik ei ole ka täpsemalt öelnud, millal ja kas uus taotlusvoor tuleb. Selles voorus pidi olema sees ka maja soojusvahetusega ventilatsioon ja sel olid üsna kõrged nõudmised. Need ühistud, kes ei saanud toetust, neist osad tõenäoliselt soojustavad oma majad ära ilma toetuseta ning teevad katused korda, soojustavad ning jäävad lootma loomuliku ventilatsiooni peale. Nii tuleb ehituse hind küll odavam, aga sisekliima kvaliteedilt antakse järele.

Kuidas on ühistule kasulikum, kas tellida terviklahendus teilt või tehniline konsultant ja omanikujärelevalve eraldi? 

Seda peab iga ühistu ise otsustama. Tihti oleme alustanud korteriühistute rekonstrueerimisprojekti ettevalmistamisega projekti kaasajastamise etapis, kus on vana projekt koostatud, kuid tuleb uute nõuete järgi ümber projekteerida. Või tegeleme asjaga päris algusest, mil ühistu otsustab hakata maja rekonstrueerima ja meie olemegi terviklahenduse pakkujad ja korraldame projekteerimis, ja ehitushanked. Kuna me oleme ise ka SA KredExi kaudu ekspertiise teostanud, siis teame projekteerijaid, nende pädevust ja käekirja ning teame neid valida ja soovitada.

Kui vaja, siis liitume ka projekteerimise ajal või kui projekt on on juba valmis. Viimasel juhul korraldab SA KredEx projekti ekspertiisi ja meie teeme ehitushanke.

Kui ühistu on eeltöö ära teinud, projekt on ekspertiisi läbinud, siis koos projektiga esitatakse ka taotlus laenu saamiseks.

Ehitushanke puhul aitame valida sobivaid ehitustööde peatöövõtu firmasid, kellel on piisav referents ja puhas renomee. Hangete korraldamine on keeruline protsess ja ühe ehitusprojekti läbiviimiseks ei ole mõistlik tellijal kogu süsteemi oma detailsete nüanssidega selgeks õppida.

Kui palju ühistud omavahel koostööd teevad, näiteks otsustavad koos hanke välja kuulutada? 

Üldjoontes võib öelda, et ühistud omavahel väga palju koostööd ei tee, ainult mõnes väiksemas piirkonnas ehk. Kõige parem katalüsaator piirkonna arengule on hästi õnnestud projekti läbiviimine. Näitena võib välja tuua Rakvere linna, kus on tänaseks väga paljud kortermajad korda tehtud. Ilmselt toimis just see jõud, et  üks ühistu tegi oma majale terviklahenduse ära ja seeläbi utsitas naabreid projekte ette võtma. Sama on ka järelevalve inseneridega – kui meie oleme mingis projektis tehnilise konsultandiga juba koostööd teinud ja see on sujunud hästi, siis suure tõenäosusega kutsub ta meid ka oma järgmiste projektide juurde.

Kas ühistud saavad hankes ka raha kokku hoida? 

Ehitusfirmad on huvitatud samas piirkonnas rohkem objekte koos tegema, mistõttu võib eeldada, et mitut tööd koos pakkudes saab madalamat hinda pakkuda. Kokkuhoiu näitena võiksin välja tuua Viljandi kaks korteriühistut, kus tegime omanikujärelevalvet. Kaks kõrvuti kortermaja ja sama ehitaja, kuigi ühistud olid erinevad. Koos tehes said nad parema hinna, kuna peatöövõtja üldkulu läks madalamaks. Ehitaja kokkuhoid tekib seadmete transpordilt, koosolekute ühildamisest jms.

Kas ühistud teavad, keda nad peavad kaasama renoveerimisprotsessi ja miks? Kui teadlik on ühistu juht tänapäeval? 

SA KredEx on teinud ära suure töö. Ta on koolitanud välja väga head tehnilised konsultandid, nende nimekiri on SA KredExi kodulehel ka üleval. Ühistud teavad seda, et kui projekti alustada, peab neil kindlasti olema tehniline konsultant.

Mis teenus on omanikujärelevalve teenus? 

Kehtiva määruse järgi peab ehitustööde läbiviimisel osalema omanikujärelevalve. Sisuliselt tähendab see projektide läbi vaatamist ja osalemist jooksvalt tööprotsessis, et tööd teostatakse vastavalt ehitusprojektile.  Omanikujärelevalve peab järgima ka tehnoloogiast kinnipidamist, kas materjalid ladustatakse õigesti; kas ilmastik on õige; kas ehitusmaterjal vastab nõuetele jne. Sõltuvalt objektist ja tööde intensiivsusest tuleb 2-3 päeval nädalas vähemalt objektil käia.

Korteriühistute rekonstrueerimisprojektid sisaldavad lisaks üldehitustöödele (fassaadid, katused) ka keerukaid eritööde lahendusi (küttetorustikud, soojustagastusega ventilatsioon, elektri- ja automaatikatööd, päikesekollektorid jm). Seetõttu soovitame omanikujärelevalve valikul teha põhjalik eeltöö ning veenduda, et järelevalvet teostaks ettevõte, kes omab ka kütte, ventilatsiooni ning tugev- ja nõrkvoolu valdkonnas tegutsevaid vastutavaid insenere. Sweco EST OÜ-l on need pädevused kõik olemas.

Foto: KÜ Draakon, Riia mnt, Viljandi (mai 2016 – detsember 2016)

Foto: KÜ MM31, Männimäe tee, Viljandi (2016 – 2017)

Foto: Välja tn 2, Kose-Uuemõisa alevik, Harju maakond (2016 – 2017)