0 of 0 for ""

MADALENERGIAMAJA VÕI ENERGILINE MAJA

rnKeerulisem kui madalenergiamaja projekteerimine on seletamine, mis on energiasääst, miks see vajalik on ning üleüldse, mida tähendab jätkusuutlikkus.

Ligi 50% maakeral kasutatavast energiast kulub hoonetele. Üsna mõtlema panev arv. Energia hind mõjutab igat eluvaldkonda – nõudluse vähendamisega vähendame ka hinda. Vähendades nõudlust, vähendame ka kulutusi muudes valdkondades. Madalenergiamaja projekteerimine ei muuda arhitekti tööd keerulisemaks, õigupoolest ei muuda see midagi – maja nagu maja ikka. Projekteerimine ei erine tavamaja projekteerimisest – võiks öelda, et 21. sajandi tavamaja ongi madalenergiamaja. Võimalik, et jõuame 2020. aastal olukorda, kus majas toimuv tegevus kulutab rohkem energiat kui büroo või elumaja ise. Liginullenergiamaja puhul on natuke rohkem nuputamist kui lihtsalt madalenergiamaja kavandamisel. Sellise hoone puhul on paratamatu, et see hoone peab kujul või teisel ise energiat tootma.

Teadlikum tellija, rohelisem ümbrus. Arhitekti jaoks on endiselt suurem väljakutse esteetika ja uute ning huvitavate lahenduste väljapakkumine. Madalenergia on vaid üks faktor paljudest, mida selle juures arvestama peab. Keerulisem kui madalenergiamaja projekteerimine on seletamine, mis on energiasääst, miks see vajalik on ning üleüldse, mida tähendab jätkusuutlikkus. Madalenergia nõuded ei ole kunagi olnud arhitektuuri piiravaks või otseselt takistavaks teguriks. Siiski võib täheldada trendi, et tellijad muutuvad üha teadlikumaks ja tänu ka üha karmistuvatele energiatõhususe nõuetele väheneb teadvustamise ja veenmise vajadus. Ilmselt ei astu aastal 2015 meie uksest sisse ühtegi arendajat, kes sooviks rajada alla B-klassi energiatõhususnõuetele vastavat maja, seda nii elumajade kui ka äripindade sektoris. Energiamärgis ei ole enam pelgalt formaalsus. Pole enam kaugel ajad, kui tähe (A või siis B) asemel hakatakse vaatama energiatõhususe arvu, ehk siis kWh ruutmeetrile aastas – väärtust, mis selle tähe määrab.