Uus ehitusseadus

Mai alguses jõustusid ehitusseaduse muudatused, mis muuhulgas tõstavad senisest paremini ehitusprotsessis esile projekti tähtsust. See asjaolu teeb projekteerijaile heameelt. Senikehtinud seadus ei käsitlenud ehitusprojekti olemust kuigivõrd.

Uues ehitusseaduses on nimetatud projekti kolme kohustuslikku staadiumi: eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti. Sedagi on veel vähevõitu, kuid seaduses on ka öeldud, et nõuded ehitusprojektile kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministri määruses oleks siis kirjutatud lahti ehitusprojekti staadiumite olemus ja otstarve.

Projektbüroode liit soovib nõuete kehtestamise määruse eel ministeeriumiga ühise laua taga konsulteerida, et tulemus saaks meie töö seisukohalt parim. Kindlasti tuleks veelkord toonitada, milline projekti staadium on mille jaoks. Ehk lühidalt siis esimene, eelprojekt eesmärgiga kooskõlastada ametkondadega ja ehitusloa menetluse läbi viimiseks. Teine, põhiprojekt ehitushanke läbi viimiseks ja kolmas on tööprojekt, mille alusel ehitatakse. Nii muutub seadus tellija, projekteerija ja ehitaja jaoks selgemaks. Appi tulevad ka projekteerimise valdkonna standardid EVS 811:2006.

Hästi mõistlik oleks meie seisukohalt ka, kui projekti autor oleks kõigis kolmes staadiumis käivate ettevalmistus- ja ehitustööde juures ning algsed ideed saaksid realiseeritud.

Uues seaduses on muudki head. Nii näiteks on muudetud paragrahvi 2 ja seal seisvat rajatise mõistet. On tehtud mööndus, et funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda  seaduse tähenduses ühe rajatisena. Kui varem oli ühele rajatisele vaja välja anda kümneid ehituslube, siis nüüd annab seadus võimaluse piirduda ühe ehitusloaga. Funktsionaalselt koos toimivat kompleksi, näiteks kanalisatsiooni puhastusseadmeid, kütuseterminali, raudteed võib käsitleda ühe rajatisena. See lihtsustab märgatavalt ehitusprojekti menetlemist, samuti ehitisregistri pidamist.

Uuena on toodud sisse hoone sisekliimat tagava energiamärgise nõudmine suurema kasuliku pinnaga hoonetel kui 50 m2, mille peab väljastama projekteerija ehitise üleandmisel. See tõstab oluliselt projekteerija vastutust energiasäästlike hoonete projekteerimisel ja järelevalvel teostuse üle.

Projektbüroode liidu arvates nõuab veidi "kõpitsemist" vastutava spetsialisti osa seaduses. § 47 on öeldud, et vastutav spetsialist saab olla kõrgharidusega ja kolmeaastast projekteerimise staaži omav isik - see määratlus ei ole meie arvates piisav. Meil on olemas toimiv kutsete omistamise süsteem ja selle kohaselt peaks vastutav spetsialist olema projekteerija kutsega isik kutseseaduse tähenduses. Seaduse määratlusega spetsialistid on siiski liiga “rohelised”. Arhitektid ja insenerid vajavad veidi küpsemist, et nad töö käigus teadmisi ja oskusi omandaksid. Praktika on näidanud, et hea inseneri, kes suudab vastutada ja teisi juhendada, kujunemiseks kulub kümmekond aastat."

Seadusemuudatuste tulemusena peaks rajatis tellija jaoks kujunema odavamaks ja tema kasutamisperioodil peaksid kulud olema madalamad. Need asjad, mis on halvasti tehtud, tekitavad aja jooksul suuremaid kulusid ja omanikule hulga peavalu.