Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojekt

Sweco Projekt osaleb Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojektis

Keskkonna infrastruktuuri ehitusega tegelev ettevõte Koger Keskkonnaehitus kaasas Sweco Projekti projekteerima Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekti reoveepuhasteid. Projekteerimis- ja ehitusprojekti peatöövõtja on ehitusfirma AS Koger & Partnerid, tellija AS Emajõe Veevärk.

Selleks, et säilitada ja parendada Emajõe ja Pedja jõe valgala jõgede puhtust asendatakse 1960-1970. aastatel paigaldatud reoveepuhastid kaasaegsetega. Kokku paigaldatakse vanade biotiikide ja -puhastite asemele kuus uut puhastit, kolm vähemalt 1000 inimekvivalendile ja ülejäänud kolm vähemalt 500 inimekvivalendile.

Sirje Seemendi, Sweco Projekti keskkonnaosakonna projektijuht: "Lõuna-Eesti keskkonnaobjektid on kuppelmaastiku tõttu erilised - sealsed orud ja mäed tingivad reoveepuhastite konstruktiivse lahenduse. Oluline koht on näiteks Puurmani reoveepuhasti, mis suunab puhastatud reovee Pedja jõkke. Looduslikult omapärases kohas mäekupli otsas asub täielikult amortiseerunud Äksi reoveepuhasti, mis võib olla ohuks Saadjärvele või Erala puhasti, kust vesi läheb Amme jõkke."

Mart Poola, Koger Keskkonnaehituse projektijuht: "Meie ülesanne on puhastite ehitus ja seadmete tarnimine, paigaldamine, puhastite käivitamine. See toimub tuleva aasta kevadel. Meie töö on lõppenud, kui puhastist väljub Euroopa Liidu nõuetele vastav vesi."

Sirje Seemendi sõnul on hajaasustuse tõttu Lõuna-Eestis reovee kokku korjamine probleemne, tuleb ehitada pikki transiittorustikke. Kogutakse kokku Tartu valla, Lähte, Erala, Võibla ja teiste külade reoveed ning puhastatakse uues Erala puhastis. "Uued puhastid tulevad kompaktsed, haisuvabad, kergesti teenindatavad," loetleb ta.

Emajõe-Võhandu jõe alamvesikonna veemajandusprojekt hõlmab kolme vee-ettevõtet – ASi Võru Vesi, ASi Põlva Vesi ja ASi Emajõe Veevärk. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt saadav abi on AS Emajõe Veevärgi puhul pisut üle 28 miljoni euro ehk 439,1 miljonit krooni. Projekti toetussumma koos riigipoolse 5% ja omavalitsuste 10% toetusega on 33 019 000 eurot ehk 516,6 miljonit krooni. Planeeritud tööde valmimistähtaeg on 2010. aasta lõpp.