Jääkreostused – Eesti uue tellimuse arengupotentsiaal

27.08.2008

Sweco viis Eesti Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi Eesti endiste militaar- ja industriaalalade jääkreostusega piirkondade keskkonnasaneerimise vajaduse hindamise. Uuringud näitasid, et vaja on läbi viia pisut alla 444 miljoni euro maksev saneerimistöö.

Iga maa ja rahva ajalugu koosneb nii headest kui ka halbadest mälestustest. Tööstus- ja militaarreostus Eesti minevikus on saatuslik küsimus. Nõukogude võimu ajal kuulus Eesti globaalsesse majandus- ja militaarühendusse, mis ei arvestanud eriti keskkonnakaitsega.

"Puudus  jäätmekäitlussüsteem, mis on olemas tänapäeval," jutustab Eesti Sweco keskkonnanõunik Lembit Talli. "Puudusid ka kriisijuhtimissüsteemid õnnetuste puhuks. Tööstus- ja militaaravariide toimumist hoiti salajas ning need tuli otsemaid ära unustada. Jäätmete heaks peitmise meetodiks oli kas mahamatmine või vette uputamine. Kõik selle piirkonna elanikud teavad, et Läänemere põhjas leidub hulgaliselt sõjaväe jäätmeid."

Eestis on üle 300 registreeritud jääkreostusega paiga. Mida nendega saab ette võtta? Esimese asjana on ilmselge, et neid paiku tuleb uurida ning peatada tuleb igasugune selle reostuse edasilevik. Kogu saneerimisprotseduur nõuab raha, kaasaegset tehnikat ja aega.

Keskkonnaministeeriumi ettevõtmisel on astutud suur samm selle probleemi lahendamise teel.

Keskkonnaministeerium tellis Sweco Projekti AS-ilt reostatud piirkondade uuringu.

Viimase kahe aastaga on läbi uuritud 32  jääkreostusega paika. Välja on töötatud strateegia, kuidas ministeerium peab selle küsimusega tegelema ning tehtud on ka ettepanekuid, kuidas täpselt saneerida kõige ohtlikumaid reostuskohti. Kogu töö ei ole olnud sugugi lihtne. Nagu võib oletadagi, on need paigad hajutatud üle kogu Eesti territooriumi. Paljudel neist toimub ka praegu tegevus, näiteks raudteedepood, sadamad jms. Suurem osa neist piirkondadest kuulub eraomanikele, kes on asja kohta omal arvamusel. Üksnes kaks kohta loeti olevat märkimisväärse reostuseta. Kogu saneerimistöö maksumuseks arvestati 443,9 miljonit eurot.

Avaldati ka arvamust, et mitteprofessionaalne saneerimistöö võib osutuda ohtlikuks ning põhjustada reostuse veelgi laiema leviku.

"Tõhusat maailmakuulsat saneerimistehnoloogiaid on palju," sõnas Lembit Talli. "Osaliselt saab teha üksikasjalikumat välitööd ning koostada tänapäevast IT-tehnikat kasutades reostuspaikade digitaalseid mudeleid. Hinna küsimus on ilmselge, see on alati otsustav. Seetõttu on oluline, et iga koha puhul hinnataks reostuse likvideerimise vajadust, saneerimise eel ja järel esineva riski tüüpi ning keskkonnamõjusid ja majanduslikku efektiivsust. Arvesse tuleks võtta ka olemasolevaid rahvusvahelisi teadmisi ning kogemusi. Teada on, et tõhususe osas esineb suuri erinevusi.

Keskkonnakaitsemeetmed on ette kirjutatud eeskätt EL-i direktiivi erinevate klauslitega. Aga kui võtta arvesse kohalikke tingimusi, võib osutuda raskeks neid tegelikkuses rakendada."